
Pindala: 1 219 090 km²
Elanikke: 49 004 031
Keskmine vanus: 25
Keskmine eluiga: 49
Rahvastiku koosseis: musti 79%, valgeid 9,6%, värvilisi 8,9%, asiaate/indialasi 2,5%
Religioonid: 79% kristlased, 1,5% muhameedlased, 2,3% muud, 15,1% uskmatud
Majandus:
- RKP: 524 mlrd USD
- RKP kasv: 2,8%
- RKP elaniku kohta: 10700 USD
- elanike hõivatus: teeninduses 65%, tööstuses 26%, põllumajanduses 9%
Ajalooliselt olid LAV territooriumil esimesed valged kolonistid hollandlased - buurid. Nemad saabusid siia 17 saj. keskel. 1806 vallutasid britid Hea Lootuse Neeme alad. Buurid liikusid edasi põhja ja lõid oma vabariigi. 1867 avastati teemante ja 1886 kulda. See tõi kaasa uue migratsioonilaine ja põliselanike väljatõrjumise. 1899 - 1902 toimus Buuri sõda, mille võitsid britid. Koos valitseti siiski riiki, mille nimi oli Lõuna Aafrika Liit. 1948 viidi sisse apardheidisüsteem. Apardheidisüsteem lõppes 1994a. valimistel Aafrika Rahvuskongressi võiduga.
Tänapäeva LAV on ilmselt arenenuim riik kogu Aafrika mandril. Valgete käes on veel suuresti majanduslik võim, kuid riik teeb kõik, et seda olukorda muuta. Ja paraku ei ole see toonud kaasa ainult positiivseid muutusi. Valge elanikkond on survestatud ja palju on väljarändajaid naaberriikidesse, Namiibiasse, Botswanasse. Elanikkonnast on 18,1% HIV positiivsed. Elanikkond on varanduslikult väga diferentseerunud ja see toob kaasa kuritegevuse probleemid. Kuritegevus on mõjutatud ka ajaloolisest ja hõimutaustast. Tänapäevased eraldusjooned kulgevad varanduslikult ja elukohajärgselt - kas elatakse turvalistes võoi mitteturvalistes kohtades.
Turisti seisukohast ei ole midagi hirmutavat, aga ei tohi kaotada valvsust ja ei ole tervislik sattuda valel ajal valesse kohta (tegelikult kehtib see ju meil koduski...). Loodus on avar ja vaated aafrikalikult võimsad. Riigis ringi liiikudes saab näha nii tradisioonilisi ümmargusi savionne, tööstus/kaevandusasulaid ja kenasid mereäärseid puhtaid ja kasitud linnu. LAVis asub väidetavalt maailma pikim veinimaantee, mille ääres leiate tuntud ja tundmatuid veinimõisasid.