UGANDA
RWANDA
UGANDA RWANDA
Pindala: 241 038 km² 26 338 km²
Elanikke: 33 398 682 11 055 976
Keskmine vanus: 15 aastat 18,6 aastat
Keskmine eluiga: 50,98 aastat 57,46 aastat
Rahvuslik koosseis: Ugandas - Baganda 16,9%, banyakole 9,5%, basoga 8,4%, bakiga 6,9%, iteso 6,4%,langi 6,1%, acholi 4,7%, bagisu 4,6%, lugbara 4,1%, bunyoro 2,7%, teised 29,6%. Rwandas - hutud 84%, tutsid 15%, twa 1%.
Religioonid: Ugandas - katoliiklased 41,9%, protestandid 42%, muhameedlasi 12,1%, teised 3,1%. Rwandas - katoliiklasi 56,5%, protestandid 26%, adventistid, 11,1%, muhameedlased 4,6%, muud 1,8%.
Majandus:
- RKP: 43,22 mljrd USD 10,13 mljrd USD
- RKP kasv: 6,6% 5,5%
- RKP elaniku kohta: 1300 USD 900 USD
Elanike hõivatus: 82% põllumajanduses 90% põllumajanduses
5% tööstuses 10% tööstuses ja teeninduses
13% teeninduses
Uganda - endine briti asumaa. Iseseisvus 1962. Vastuoluline liit erineval kultuurilisel ja poliitilisel arengutasemel etnilistest gruppidest. 1971 - 1979 Idi Amini diktatuur, mille jooksul tapeti 300000 poliitilist oponenti. 1980 - 1985 valitses Milton Obote, kelle režiimi all hukkus 100000 inimest. Alates 1986 valitseb Yoveri Musseveni, kes on suutnud luua suhtelise stabiilsuse. Teatavaks ohuks on põgenikud naaberrriikidest ja mõningad konfliktid naabritega. Maavaradest leidub vaske, kulda, naftat. Kohvi jm. põllumajandustoodangu eksportija.
Rwanda - 1959 iseseisvus Belgia võimu alt. Tutsi rahvusest kuningas valitses algselt hutu-enamusega riigis, aga kukutati. Rahutuste käigus hukkusid tuhanded tutsid ja 150000 suundusid eksiili. 1990 algatasid tutsid kodusõja, mis kulmineerus 1994 aprillis genotsiidiga, mille käigus tapeti 800000 tutsit ja mõõdukamat hutut. Tutsi mässulised lõid hutu-reziimi juulis 1994, 2 mlj. hutut põgenes, kartes kättemaksu. Tänaseks päevaks enamus on saabunud tagasi koju. Tegemist samuti agraarriigiga - kohv, tee. Mineraalide eksport.
